Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala ülesandes tuli valida üks suurematest IT-turvariskidest ja analüüsida seda ajaveebiartiklis. 



Identiteedi omastamine veebis on üks tänapäeva probleemidest ja riskidest, kui rääkida andmeturbest. Pettuse eesmärgiks on tihti privaatsete andmete väljauurimine raha saamise eesmärgil (nt krediidi võtmise teel).

Kui teemat google´dama hakata, siis otsekohe ilmuvad tuhanded artiklid selle kohta, kuidas olukorras, kui keegi on loonud sarnast või identset kontot ja spämmitab inimese tuttavaid/küsib raha, tegutseda. Enamasti see info aitab kiiresti ja efektiivselt petturite tegevust lõpetada, mõni olukrd võib siiski võtta rohkem aega.

Tehnoloogia, koolitus, reeglid 

Artikli autori arvates:

Tuleb hoida enda andmeid võimalikult privaatsetena, et vältida kogu eluloo kirjelduse saamist petturi poolt paari klikkiga.

Tuleb olla teadlik sellest, et sellist laadi petted on võimalikud.

Juhul, kui pettus on toimunud:

  • Tuleb pöörduda organisatsiooni poole, mille kaudu pettust teostatakse ning teatada sellest, et isikuandmed on kolmanda isiku poolt kasutatavad.
  • Teavitada teisi kasutajaid sellest, et identiteedi omistamine on toimunud, et nad ei langeks pettuse ohvriteks enne kui petturi tegevus peatatakse.
  • Muuta enda konto andmeid, paroole, et kaitsta enda andmeid ja raha, juhul, kui pettur on saanud nendeni ligipääsu.


Nädal 13: Teistmoodi IT

Selle nädala ajaveebiartiklis tuleb kirjeldada tugilahendust.

Tänapäeval leidub palju erinevaid IT lahendusi, mis võimaldavad ka puudega inimestel kasutada tehnoloogiad ja arvuteid.

Artikli autori jaoks on kõige huvitavamad lahendused, mille puhul inimene saab koordineerida arvuti või muu seadme tegevusi kasutades vaid suud, hingamist ja/või huuli. 

Näited:

  • Puhumistoru (puff switch, ka sip/puff switch). Puff switch´i abil saab selle kasutaja kasutada arvutit ja piisava praktika olemasolul kasutada ka keerukaid programme nt piltide töötlemiseks. 
Video 1. Vaata, kuidas Jared puff switch´i graafilises disainis kasutab.
  • Juhtmevaba juhtkanga tüüpi arvutihiir IntegraMouse Plus, mida saab kasutada ka arvutimängude mängimiseks. (Integramouse, s.a.)
Video 2. Vaata IntegraMouse promo videot.


Kasutatud allikad
Integramouse. (s.a.). IntegraMouse Plus – the mouth controlled mouse. Loetud aadressil: https://www.integramouse.com/en/
Video 1. Pacercenter. (2013). Assistive Technology in Action - Meet Jared. Vaadatud aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=Bhj5vs9P5cw
Video 2. LIFEtool Austria. (2015). Integramouse Vaadatud aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=wYBcLCGUu7E&t=14s

Nädal 12: kasutatavus veebis

Selle nädala artiklis toob autor välja kasutatavuse kaks ühelt poolt erinevat ja samas väga sarnast näidet kasutatavuse kohta. Need on toodud tabeli kujul.

Mis on kasutatavus? Usability. Näitab: kui arusaadav, mugav, meeldiv ja kasulik mingi toode kasutajale on.


 

 

 

 


https://www.theworldsworstwebsiteever.com/old.htm

ja selle uuem versioon

(selle vaatlemine toimub tavakasutaja vaatevinklist, va kommentaarid kursiivis)

 

https://thispersondoesnotexist.com/

 

Disain

Omapärane disain, mis koondab endas kõikvõimalike disainivigu ning on visuaalse informatsiooniga ülekoormatud.

Täpsemalt saab vigadest lugeda aadressil: https://www.theworldsworstwebsiteever.com/new_page_1.htm

 

Veebilehel puudub struktuur on kasutajale üldiselt ebaselge, kuigi veebilehel asuv info on huvitav ja mitmekesine. See on aga uuemas versioonis suhteliselt parem.

 

Suurepärane minimalistlik disain ilma mingisuguste ebavajalikke nuppudeta.

 

Veebilehel on nii meeldejääv aadress, mis jääb väga hästi meelde ning ka selle funktsionaalsus on kasutajale esmapilgult arusaadav.

 

Arusaadavus

Üldine veebilehe idee on arusaadav, kuid veebilehel orienteerumiseks tuleb pingutada.

Veebilehe aadress peegeldab veebilehe sisu.

 

Parimaks veebilehest arusaamiseks on loodud aktiivsete linkidega paneel paremas nurgas. See on kasulik nii tavakasutajatele kui ka arendajatele, kes on piltide genereerimistehnoloogiast huvitatud.

Mugavus

Kasutamine osutub väga ebamugavaks. Lingid ei toimi, teksti on raske lugeda. Informatsioon ei ole tänapäeva kontekstis aktuaalne.

On olemas ka eraldi nupp „another“ neile, kes ei taha F5 abil veebilehte värskendada. See näitab, et veebileht on kasutajale orienteeritud ja arvestab inimeste vajadustega.

 

Lisaks sellele on võimalik läbi linkide tutvuda ka teiste sarnaste mitteeksisteerivate asjadega (nt kassipildid ja kunstiteosed).

 

Kogu vajalik info on veebilehelt kergesti leitav.

Rahulolu

Kogemus on ülimalt ebameeldiv.  Valus silmadele. Veebilehel asuvad lingid ei toimi. Ei soovitaks tuttavatele.

See veebileht omab suurt populaarsust ja on tuntud veebi aktiivsete kasutajate seas, kuigi seda ei kasutata regulaarselt, mida võib pidada ainsaks miinuseks.

Artikli autor soovitab

Soovitab. (Tulenevalt veebilehe eesmärgist on tegemist väga hea veebilehega, mis täidab kasutaja ootustele täielikult ja toimib vastavalt enda eesmärgile).

Soovitab.

On seda väärt

On.

On.


Mugavuse kriteeriumi väga ebameeldiva näitena saab välja tuua blogger.com, millel ei ole piisavalt palju instrumente mugavaks blogimiseks ja mis ei ole mõeldud programmisiseseks tabelite loomiseks, mis omakorda muudab nädalateema kirjutamise protsessi  ebamugavaks. Suuremate tabelite koostamine osutub väga keeruliseks ning nende paigutus artiklis võib osadele lugejatele tunduda kahtlane.

Kasutatud allikad

Usability. (s.a.). Usability Evaluation Basics. Loetud aadressil: https://www.usability.gov/what-and-why/usability-evaluation.html



Nädal 11: Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala artikli ülesandeks on analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

Uus nädal - uus keeruline teema, millest on väga palju teoreetilist infot ja sama vähe reaalelu näiteid.

Arendusmudelitest:

Arendusmudeleid on erinevaid, täpsemalt väljatoodud mudelite kohta saab lugeda E-ITSPEA lehel. Hea graafiline esindus paljudest mudelitest on leitav siit.

MUDELID

Kosemudel (waterfall)

V-mudel

Sammsammuline mudel (incremental)

Kordustega ehk iteratiivne mudel

Spiraalmudel

RAD ehk kiirarenduse mudel (rapid application development)

 

Väledad ehk agiilsed mudelid (nt Scrum, Kanban)

 

Vaba tarkvara arendusmudelid

 


Siin artiklis keskendutakse agiilsele mudelile, kuna see on tänapäeval üks laiemalt kasutatavaid mudeleid, seda mudelit kasutab rohkem kui 70% organisatsioone (andmed toodud 2017. a tehtud uuringu järgi). (Shiklo, 2019)

Agiilsele mudelile on omased:

  • iteratiivne areng (suur probleem võetakse tükkideks ja tegeldakse nendega eraldi);
  • intensiivne kommunikatsioon teostaja tiimi ja tellija vahel;
  • varajane tagasiside tellijalt;
  • dokumentatsioon on vähem oluline, kui tulemus;
  • "frequent releases" ja "software improvement with easy fixes and changes, quick updates, and feature addition, and help to deliver applications that satisfy users’ needs better". (Shiklo, 2019)
Sellest võib järeldada, et see on mudel, mis sobib hästi minimängude arendamiseks. Siin võib näitena tuua Starloop studios, mis tegeleb selliste mängude arendamisega just agiilset mudelit kasutades.


Ärimudelitest. Kokkuvõte E-ITSPEA lehel väljatoodud mudelitest:

Ärivara

  • Traditsiooniline omandvara
  • Omandvara koos riistvaraga (tervikplatvorm)
  • Tarkvararent (application service providing, ASP)
  • Tarkvara kui teenus (software as a service, SaaS)
  • Freemium

Vaba tarkvara

  • Tervikliku tugisüsteemi pakkumine kindla kaubamärgi all
  • Mitmiklitsentsimine
  • Hübriidne SaaS

Muu

  • Annetustepõhine mudel
  • Preemiamudel
  • Ühisrahastusmudel
  • Reklaamimudel

Ärivara mudelid on artikli autorile kõige lähedased ning enamasti puutub ta nendega kokku ka igapäevaselt. 


Ärivara ärimudelitest on kasutajale väga mugav Freemium, mille puhul on võimalik nt mobiilrakenduse baasfunktsioonide kasutamine tasuta ning soovi/vajaduse korral saab ka tasulist versiooni osta/sellele subscribe'ida. Sellest mudelist meenub kohe päris mitu näidet, alustades erinevatest videot ja muusikat levitavatest digi firmadest nagu YouTube ja Spotify, piltide töötlemisrakendusteni nagu FaceApp, Canva ja Nomo cam.


Kasutatud allikad

Kikkas, K. (s.a.) E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid. Loetud aadressil: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11:_Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid

Shiklo, B. (2019). 8 Software Development Models: Sliced, Diced and Organized in Charts. Loetud aadressil: https://www.scnsoft.com/blog/software-development-models

Starloop Studios. (2020). Best Agile Practices in Game Development. Loetud aadressil: https://starloopstudios.com/best-agile-practices-in-game-development/


Nädal 10: Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO

Selle nädala ülesandeks on kirjutada arvustus Eric S. Raymond´i teosele "How To Become A Hacker".

Siin artiklis üldiselt ei hakka ma konkreetseid Raimondi mõtteid analüüsima ja neile hinnanuid andma. Seda tegid ja teevad inimesed üle Interneti ja arvatavasti tuleb ka selle ülesande juures palju konspektitaolisi analüüse.

Kuigi endal ei ole eesmärki häkkeriks hakata, siis oli antud teose (artikli/ veebilehe?) lugemine minu jaoks päris huvitav ja sisaldas ka sellist infot, mille tundmine on ka "tavainimesele"( häkkeriks mittepürgijale) kasulik.

Teksti lugedes jäi selline tunne, et kui võtta tekstis olevaid soovitusi ja asendada sõna "hacker" (v.a. seal, kus on kirjeldatud tehnilised aspektid) mõne muu "kutsega", olgu selleks mõni kunst või sport, siis oleks tekst sama aktuaalne, sest need asjad ei ole olulised üksnes häkerile (inimese aju peab ikka arenema) vaid ka nendele, kes tahavad areneda enda valdkonnas.

Eraldi tahan pöörata tähelepanu sellele, et Raymond on teksti aja jooksul mitmekordselt täiendanud, mis tõepoolest viidab sellele, et talle on tähtis, et info jõuaks inimesteni kujul, mil see on hästi arusaadav ja aktuaalne.

KKK osa on kirjutatud väga iroonilises võtmes (loodetavasti ei mõtle autor seda tõsiselt), kuid ka sealt leiab häkkerlusest huvitatud inimene anda jaoks kasuliku.

Erinevad lingid teevad lugemise põnevaks. Pärast esimesi katsetusi linkidega on eriti hea meel, kui link ka töötab, sest paljud teksti eespool olevad lingid kahjuks seda ei tee. Tooksin välja näiteks  HTML Hell, mis on eriti lahe lähenemine HTML´is vormistamisele.

Lõpuks vaatasin ka originaalteksti lehekülje koodi, meeldivaks silmatorkavaks boonuseks oli:
<meta description="You too can transcend wannabe status">. Arvatavasti, kui uurida, leidub selles veel midagi põnevat.



Kasutatud allikad

E. S. Raymond. (2001). How To Become A Hacker. Loetud aadressil http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html

J.-P. Sartre. (2017). The HTML Hell Page. Loetud aadressil: http://catb.org/~esr/html-hell.html 

Nädal 9: IT juhtimine

Selle nädala artiklis tuleb kirjeldada kaht tuntud IT-juhti, kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi. 

Antud artikli autor kahtleb selles, et on võimalik kindlalt määrata, mis juhitüüpi esindajaks on konkreetne IT-juht. Kindlasti nagu ka temperamenditüüpidega võivad esineda ka kombinatsioonid ja üht inimest on rakse seadistada ühe tüüpi alla, eriti siis, kui ei olda inimesega isiklikult tuttavaks saanud. See, kuidas juht on esindatud sotsiaalmeedias, ei peegelda alati seda, kuidas asjad tõepoolest on.


Samuti on küsimuseks see, kes on IT-juht. Kas selle firma juht, mis tegeleb peamiselt IT arendamisega või kuuluvad sinna hulka ka need firmad, mis pakkuvad teenuseid peamiselt IT-lahenduste abil (nt Netflix, eBay, Amazon, Ali jt). Kuna Forbes´is on viimased need välja toodud koos Microsoft ja Apple´iga edukate digitaalsete firmade nimekirjas (Forbes, s.a.), siis ikka.

Jeff Bezos - Amazon
  • 1994. a - Amazon.
  • Transformatiivne ja ülesannetele orinteeritud juht.
  • Lähtub sellest, mis võib olla inimestele kui astutajatele huvitav ja kasulik. Tema nägemus seisneb selles, et tuleb pigem teha keskmist toodet, mis meeldib kõigile, kui tipptoodet, mis kasutajat ei leia.
  • Alates 1997. aastast saadab Amazon´i aktsionäridele kirju, kus kirjeldab oma nägemust ja filosoofiat ning sellest, kuidas firma plaanib/saab pikas perspektiivis areneda.
(Financhill, s.a.)

Sellest võib järeldada, et tema juhtimisel on liidri(leader) ja arengumootori (change agent) omadusi.

Daniel Zhang - CEO of Alibaba
  • Teeb vahet mänereril ja liidril.
  • Arvab, et liider peab meeskonda juhendama, mitte olla vaid tulemustele orienteeritud.
  • Soovib, et Alibaba tekitaks/kasvataks liidreid.
(Make it, 2019)
  • Arvab, et kõike üksi teha ei saa ja hea tiim, kus leidub häid liidreid on oluline. (Alizila)
Selle põhjal võib järeldada, et Zhang´i juhtimine on suunatud ka professionaalide/liidrite arendamisele, selles väljenduv juhitüüp on treener.


Kasutatud allikad:
Alizila. (2021). Daniel Zhang on Leadership and His Vision for Alibaba. Loetud aadressil: https://www.alizila.com/daniel-zhang-on-leadership-and-his-vision-for-alibaba/
Financhill. (s.a.). Jeff Bezos Leadership Style. Loetud aadressil: https://financhill.com/blog/investing/jeff-bezos-leadership-style
Forbes. (s.a.). Top 100 Digital Companies. Loetud aadressil: https://www.forbes.com/top-digital-companies/list/#tab:rank
Make it. (2019). Compete with yourself and other tips for leaders from Alibaba CEO Daniel Zhang. Loetud aadressil: https://www.cnbc.com/2018/09/04/7-leadership-principles-from-alibaba-ceo-daniel-zhang.html

Nädal 8: Proff?

Selle nädala küsimus: 

Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?


Arvan, et proffi eristamine käsitöölisest ei ole sugugi lihtne, sest kõik oleneb kontekstist. Näiteks saab inimene olla proff selles baasoskuste valdkonnas, millega ta tegeleb, kindlasti laiemas mõttes ei peeta teda siis profiks globaalselt, kuid inimesele, kes tema tööd näeb ja võib-olla temalt õppida saab, on tema töö kindlasti professionaalne, kui see on hästi tehtud.

Kui vaadelda professionaalsust just edukuse vaatepunktist, siis siin on kõige tähtsam oskus olla alati "õigel ajal õiges kohas". See on see, mis võib inimest aidata ja suunata professionaalsuse poole. See võib olla kas mõni sotsiaalmeedias märgatud kursus enda oskuste täiendamiseks või ka näiteks mõni juhuslik tutvus, mis tagab suhtlusringi, kus inimese teadmisi valdkonnas hinnatakse ja laiendatakse. Tõepoolest, näiteks hiina keele eksperdi professionaalsus kaotab oma väärikust, kui ta viibib puhkusel Lõuna Aafrikas.

Sama on ka töö tasustamisega. See, kes otsib ja leiab võimalusi - teenib pikemas perspektiivis rohkem, kui see, kes kontsentreerub ühele valdkonnale ega kaalutagi teisi võimalusi. See, kes alaväärtustab oma tööd või on rahul madalama tasuga, ei taha võtta väljakutse vastu, seisab paigal oma enda professionaalses arengus.

Samas, siis on oht teistel inimestel langeda pseodoekspertide ohvriteks, kes tegutsevad "kes valjum, sellel õigus" põhimõttel. Siin võib näitena tuua erinevaid couch`e ja treenereid, kes teavad "eduvalemit" ja kindlasti aitavad sul saada iseenda rikkamaks, õnnelikumaks versiooniks. Kahjuks on nemad tõepoolest vaid head oraatorid ja nende teadmised pakutavas valdkonnas on üldjuhul pealiskaudsed. Kui võrrelda selliseid inimesi, kes minu arvates kuuluvad käsitööliste hulka, nendega, kes tõepoolest uurivad teemat, siis akadeemiliselt kaotavad nad, kuid kuulsuse ja raha teenimise mõttes on esimesed siiski edukamad kui teised.

Arvan, et kui inimesel on teadmised mingi kindla valdkonna, nt matemaatika, kohta, siis võib teda pidada ala eksperdiks. Peab vaid meeles pidada, et on mõttetu võrrelda:
  •  4. klassi õpilast, kes suurepäraselt valdab 1.-3. klassi matemaatikat ja saab sellest aru niipalju, et suudab oma mõttekäiku laitmatult seletada, 
  • põhikooli matemaatika õpetajat, kes tutvustab õpilastele uut teemat
  • ja doktorikraadiga professorit, kes on uurimustega pikemat aega tegelenud. 
Peamine on see, et inimene saab oma teadmisi rakendada olukorras, kus seda ette tuleb, vastavalt tema vanusele/positsioonile, pädevustele ja oskustele. Kui ta mõistab käsitlevat materjali ja areneb valdkonnas, siis on ta ekspert, kui aga lihtsalt tahab puudulike teadmistega  "läbi saada" hüvede teenimiseks, siis mitte.











Nädal 7: Copyleft

Küsimus: Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?


Arvatavasti on selle nädala "Uuri ja kirjuta" teema hetkel kõige raskem nendest, mis siiani E-ITSPEA kursuse raames olid. Esimesel pilgul on ka sõnastusest aru saamine keeruline. Loodetavasti sai artikli autor sellest siiski õigesti aru. :)


Nagu artikli autor erinevaid materjale lugedes aru sai, siis toimib idealistlik copyleft niimoodi:

Näiteks
  • On olemas mingisugune teos/programm.
  • Autor jagab seda teistega ja ei piira selle kasutamist.
  • Teose kasutaja võib teost muuta.
  • Muudetud/täiendatud teos peab olema teistele kättesaadav samadel tingimustel nagu originaal.
  • Muudatusi, mis olid tehtud enda jaoks võib mitte avalikustada, kui aga teost levitatakse, siis tuleb esitada ka lähtekoodi.
Vabu litsentse võib jagada kategooriatesse, vastavalt sellele, mis moodi nad copyleft´i printsiipi kasutavad. Allolev tabel on koostatud 7. nädala materjali põhjal. Kahe viimase rea kommentaarid on artikli autori subjektiivne arvamus litsentsivalikute langetamise kohta kui programmi autori ja kasutaja seisukohtadelt.

 

Väga tugev

Tugev

Nõrk

Puuduv

Näide

AGPL

GNU GPL

GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents

Apache, MIT, X11, BSD

Omadused

Kõik tuletatud komponendid on sama litsentsi all, range (ja laiem) levitamise raamistik.

Kõik tuletatud komponendid on sama litsentsi all, levitamise raamistik on leebem, kui APGL´i oma.

mitte kõik tuletatud teosed ei päri copyleft -litsentsi, tihti oleneb sellest mismoodi see on tuletatud.

Tuletatud teosest saab teha nt ärivara.

 

 

 

 

 

nn „Alpha“ autori vaatepunktist

Sobib, kui tahad teada saada, mida programmiga või selle abil veel teha saab, lähtekood säilib.

Sobib, kui mõnedes aspektides on copyleft oluline, samas kui individuaalsete eesmärkide saavutamiseks ei soovi siiski ranget copyleft´i jälgida.

Ei saa enda loodud programmi „viljadelt“ kasumit.

Kasutaja vaatepunktist

Sobib, kui oled entusiast ja sulle piisab tunnustusest enda töö eest ja oled valmis selleks, et sinu tööd võib igaüks kasutada või kasutad ja muudad programmi ainult enda jaoks.

Kui tuletatud teosel on mõtet, siis sellelt kui ärivaralt saab raha teenida ja pidada ennast teose loojaks, lähtekoodi avaldamine ei ole vajalik.







Kasutatud allikad
GNU Operating System (s.a.). What is Copyleft? Loetud aadressil: https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html (17.10.2021)
Kikkas, K. (s.a). E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus. Loetud aadressil: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus (17.10.2021)

Nädal 6: Copyright


Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat  The Case for Copyright Reform ilmus 2012. aastal ning selle 2. peatükis autorite ettepanekud autoriõiguste reformi jaoks.


Selles artikli autor vaatleb neid lähemalt subjektiivses vaates.

1. "We propose no changes at all to the moral right of the author to be recognized as the author." (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 4)

Õige mõte, et autoritel peab olema võimalus saada tehtud töö eest tunnustust. Kuna ka autorid ei soovinud teha muutusi selles osas, siis enda vaatevinklist arvan, et see õigus toimib enamasti ka tänapäeval. Kindlasti on ka erandeid ja leidub neid, kes püüavad omistada teiste saavutusi, aga info kättesaadavuse tulemusena, ei võta võltsingute tuvastamine faktide olemasolul üldjuhul palju aega.

2. "We want to restore copyright to its origins, and make absolutely clear that it only regulates copying for commercial purposes. To share copies, or otherwise spread or make use of use somebody else’s copyrighted work, should never be prohibited if it is done by private individuals without a profit motive. Peer-to-peer file sharing is an example of such an activity that should be legal." (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 4)

Autoriõiguste reeglid kehtivad tänapäeval ka tavakasutajatele. Kindlasti, kui inimesel on olemas füüsiline koopia mingist teosest, siis saab ta seda sõpradega jagada, kuid juhul kui ta soovib seda sama teha näiteks YouTube´i kaudu (eesmärgiga, et jagab lingi tuttavale), siis siinohal ei õnnestu antud tegevus, vaatamata sellele, et tegevuse eesmärk ei olnud kasumi saamine.

3. "We want to shorten the protection time to something that is reasonable from both society’s and an investor’s point of view, and propose 20 years from publication. " (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 5)

Selle osas ei ole seadus muutunud eriti, EL´is on see sama. Arvan, et kehtiv seadus on üldiselt õiglane, autori õigused on kaitstud ja soovi korral saab oma töö eest tasu vastavalt sellele, kuidas ja kui palju tema töö tulemust kasutatakse, pole vahet kas 5 või 50 aasta pärast.

4. "Copyright protection should be given automatically like it is today to newly published works, but rights owners who want to continue to exercise their commercial exclusivity of a work beyond the first 5 years after publication should be required to register the right, in such a way that it can be found by a diligent search of public rights databases." (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 5)

See võiks kehtida väiksemate tööde/teoste puhul, kui aga tegemist on suure ja mahuka projektiga ja firmaga, siis autoriõiguste uuendamise protsess võib pigem tekitada raskusi autoritele, juhul, kui see ei ole lihtsalt mõni "continue" nupp.

5. We want to change this by introducing clear exceptions and limitations to allow remixes and parodies, as well as quotation rights for sound and audiovisual material modeled after the quotation rights that already exist for text. (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 6)

Üldiselt paroodiate tegemine kuulub tänapäeval fair use alla, aga remikside puhul on siiski oht, et teos on selles liiga äratuntav, mis võib olla süsteemi poolt vaadeldud kui plagiaat. Üldiselt hea ettepanek, mille täies mahus realiseerimine oleks kasulik nii noortele, kes materjaliga katsetada soovivad, kui ka teoste autoritele, kelle populaarsus kasvab tänu sellele, et nende loodud teosed elavad.

6. "It must always be legal to circumvent DRM restrictions, and we should consider introducing a ban in the consumer rights legislation on DRM technologies that restrict legal uses of a work." (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 6)

See osa samuti veel nõuab lahendamist, sest mõned kehtivatest piirangutest videoblogide näitel ilmuvad seal, kus tööde/teoste kasutamine on loogiline ja seaduspärane.

Kasutatud allikad

Falkvinge R. & Engström C. (2012). The Case for Copyright Reform. Loetud aadressil: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20%282012%29%20Engstrom-Falkvinge.pdf

Your Europe (s.a.). Copyright. Loetud aadressil: https://europa.eu/youreurope/business/running-business/intellectual-property/copyright/index_en.htm


Nädal 5: võrgusuhtlemise 10 käsku

Selle nädala põhiteemaks on võrgusuhtlus. 








Virginia Shea toob oma raamatus välja 10 võrgusuhtlemise käsku. (Shea, 1997)

Kõikidega nendest olen ka ise kokku puutunud ning mul on seotud mitmeid lugusid sellega, mis moel neid käske jälgitakse. Siin jagan näiteid kuuenda käsu kohta.

"Rule 6: Share expert knowledge".  (Shea, 1997)

See on minu jaoks üks kõige kasulikumaid netiketti käske/põhimõtteid.

Näited:

Igati tore asi on näiteks Facebook grupid, kus saab ühel või teisel teemal nõu küsida. Ise olen mitme sellise gruppi subscriber ning saan sealt leida vastust paljudele küsimustele (nt kodulinna kohta: kus süüa, kust saab abi, kes teab vms), isegi siis, kui ise ei küsinud. Üldiselt nende gruppide puhul olen väga rahul selle passiivse infovooguga, sest tõepoolest inimesed jagavat infot, mis on kasulik. (Siin ei võeta arvesse neid trolle, kellel on igale grupis esitavale küsimusele mõni "humoorikas" vastus olemas.)

Mulle endale meeldib samuti jagada värskelt saadud teadmisi millegi kohta minu Instagram´i sõpradega. Näiteks on iganädalaseks saanud rubriik: "Päeva sõna" minu Instagram Stories´ides. Postitan siis, kui saan mingi sõna tähenduse/ kirjapildi/etümoloogia kohta teada. Alati saavad jälgijad päeva sõnale ka reageerida selle all olevas küsimustikus "Teadsin" või "Ei teadnud, aga sain teada". See rubriik pakub mulle rõõmu, sest ühelt poolt saan jagada infot mind hetkel huvitaval teemal ning alati leidub ka hulk inimesi, kes on sellest huvitatud, kellele on see ja teised mini-rubriigid kasulikkud ja kes on valmis ka oma kogemust jagama.


Samas aga selliste ekspertarvamusteega peab alati olema väga ettevaatlik. Näiteks olen mitmel aastal 1. aprilli eel kohanud erinevaid "teema ekspertide" poolt esitatud "fakte" ja "uusi avastusi", mis esmapilgul tunduvad usaldusväärsed olevat, kuid on tõepoolest pigem autori fantaasiad. Soovitus olla ettevaatlik käib ka nende inimeste kohta, kes levitavad vandenõuteooriaid toetavat ja taolist sorti infot. 


Kasutatud allikad

Shea, V. (1997) Netiquette. Loetud aadressil: http://albion.com/netiquette/ (03.10.2021)
https://eztalks.com/res/2021/03-16/14/26fda684f4a423401cb4293614f9b592.jpg


Nädal 4: visioonipunktidest Eesti ühiskonna arengukavast 2020

Selle nädala teemaks on "Info- ja võrguühiskond" ning  kirjaliku blogipostituse ülesande teemat sai valida kahest: 

     Infoühiskond. 

Tutvusin ülesannete materjalidega ning rohkem kõnetas mind esimene teema, seega selle nädala postituses kirjutan visioonipunktidest.


Arvan, et iga visioonipunkti puhul on veel ruumi arenemiseks ja poleks õige väita, et mõni visioonipunktidest on tänapäeval enda 100% realiseerimiseni jõudnud. 

Üks kõige enam realiseerunut visioonipunktidest on minu arvates punkt visiooni kõrgema tootlikkuse osast:

"" Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses."  (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013, lk. 15)

Otsustasin välja tuua just seda punkti, kuna veel 10 aastat tagasi oli e-residentsuse nähtus inimestele võõras. Selle nädala seisuga on Eestis 73 915 e-residenti 173 riigist (E-residentsus) ning e-residentsiks saamise protsess on hästi automatiseeritud ning võtab vähem kui tund aega (Estonian Police and Boarder Guard Board). Muuhulgas Eesti e-residentsuse mudel innustab ka teisi riike, näiteks sellel aastal toetas Ukraina parlament Ukraina e-residentsuse seaduseelnõu (Fjodorov, 2021). 


Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt:

"Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest."  (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013, lk. 14)

Tõin välja just seda, kuna kuigi inimesed saavad tarkadeks tarbijateks, kasutades erinevaid IKT lahendusi, siis siiski sellega on seotud mõned aspektid, mis vajavad veel paranemist, nt:

- On olemas palju inimesi, eriti vanem põlvkond, kes ei usalda või ei ole veel valmis muutusteks enda igapäevases rutiinis IKT lahenduste kasuks.

- Tarkades majades elamine ei tähenda ilmtingimata säästmist, kuna need kulud, mida tehakse alguses on tihtipeale suuremad ning selleks, et näha reaalset rahalist kasu selle kasutamisest, peab vaatama aastakümnete perspektiivi.

- E-poodidest ostmine on küll mugav ja säästab aega (juhul, kui kasutaja on selle süsteemiga juba tuttav, sest algajal võib e-poodlemine võtta veelgi rohkem aega, kui poes käimine). Tekkib küsimus: kas see tõepoolest säästab raha ja sama hinna eest saab rohkem, kui tavaliselt? Kindlasti lisandusid võimalused asjade tellimiseks välismaalt otse tootjalt, mis võib olla soodsam nt Tallinna edasimüügi hinnast, kuid paljude Eesti e-poodide (nt Coop) ja ka kullerteenuste (nt Bolt) puhul võib toodete hind olla kõrgem, kui kohapeal ostes, kuna sellele lisandub kohaletoimetamise tasu, sellel on poehinnast kõrgem hind või on tarbija sunnitud ostma kallimat toodet, kuna odavam alternatiiv on e-poe valikust maha võetud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi pole ühtki arengukava punkti, mis on absoluutselt realiseerimata jäänud, siis on palju väiksemaid ja suuremaid küsimusi, mis vajavad lahenduste leidmist või paranemist.


Kasutatud kirjandus

E-residentsus. (s.a.). https://e-resident.gov.ee/eesti/ (26.09.2021)

Estonian Police and Boarder Guard Board. (s.a.). Application for e-Resident's digital ID. Loetud aadressil https://eresident.politsei.ee/ (26.09.2021)

Fjodorov, M (2021). В Украине заработает э-резидентство. Loetud aadressil https://forbes.ua/ru/business/v-ukraini-zapratsyue-e-rezidentstvo-yak-vono-dopomozhe-vidkriti-ta-vesti-biznes-inozemnim-pidpriemtsyam-13072021-2060 (26.09.2021)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti infoühiskonna arengukava 2020, 14-15. Loetud aadressil https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

Infoühiskond. https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond





Nädal 3: uue meedia mõju traditsioonilisele

Selle nädala artikli teemaks on uue meedia mõju traditsioonilisele meediale.

Traditsioonilise meedia all mõeldakse meediakanaleid, mis olid enne Interneti tulekut. Uus meedia on Internetis leviv meedia (nt erinevad artiklid, väljaanded, reklaam, sotsiaalmeedia, erinevad blogid jms). [1]


Meedia. [3]














Mõned meediakanalid on aja jooksul kolinud veebi ning osa nendest eksisteerib tänapäeval ainult online´is, näiteks kultuuriajakiri Plug eksisteerib viimasel paaril aastal ainult veebiajakirjana [2], aga kindlasti on see esitatud ka sotsiaalmeediakanalites nagu Facebook.

Minu arvates avaldas uue meedia ilmumine suurt mõju traditsioonilisele meediale. Siin võib kirjutada mitmetest positiivsetest ja negatiivsetest mõjutegurist erinevatele inimrühmadele (meedia tootjad - töökohad, tarbijad - meediatoodete tarbimise viis, reguleerivad asutused - maksud, jpm), tegureid on palju ja on raske välja tuua, mis nendest on kõige positiivsem või kõige negatiivsem üleüldse. 

Uus meedia. [4]












Isiklikult arvan, et üks kõige olulisemaid mõjutegureid on informatsiooni levitamise kiirus, sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, näiteks:
+  Informatsiooni levitamine toimub väga kiiresti ja ka tavainimene võib olla kursis kõige aktuaalsemate uudistega vaid mõne minuti pärast peale sündmuste toimumist. Nt videod augustis Afganistanis Kabulis toimuva kohta, mis olid peaaegu live´is kättesaadavad. Tänapäeval ei pea ootama 21:00 algavaid uudiseid, et olema kursis toimuvaga, piisab internetiühendusest ja nutitelefonist ja lõpmatu infovoog on 24/7 kättesaadav.

Interneti areng ja populariseerimine mõjutas traditsioonilise meedia arengut uute vormi ja meediakanalid muutsid ennast olemuselt rist - ja transmeedia platformiteks. Tänapäeval enamus meediakanaleid on veebis esindatud.

-  Informatsiooni on liiga palju ja tarbimise maht on mitmekordistunud. Selle tagajärjena kaotavad uudised aktuaalsust ülikiiresti ja see, mis võiks olla mitme nädala põhiteemaks 50 aastat tagasi, "elab" ja on aktuaalne parimal juhul vaid järgmise päeva hommikuni. Kiirus mõjutab kvaliteeti. Kuigi aastakümnete jooksul on nt üldine videote kvaliteet tõusnud, siis vaataja siiski eelistab 360p videot, mis on kiiresti kättesaadav, professionaalsele videomaterjalile, mis ilmub vaid paari päeva pärast. 


Kahtlemata on uue meedia mõju traditsioonilisele suur. Ma arvan, et traditsiooniline meedia produkt ei kao kunagi vaid ühel päikesepaistelisel päeval hääbub piir uue ja traditsioonilise meedia vahel täielikult, mis annab alguse mõnele "uusimale meediale".



Kasutatud allikad
[1] https://www.techfunnel.com/martech/traditional-media-vs-new-media-beneficial/
[2] https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/moista-meie-kolkluse-maara/ 
[3] https://msport.ee/wp-content/uploads/2019/04/meedia.png
[4].https://www.eliassonmarketing.com/wp-content/uploads/2021/04/social-media-opportunities-601bc9d146e00.png





Nädal 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala ülesandes tuli valida  üks suurematest IT-turvariskidest ja analüüsida seda ajaveebiartiklis.  Identiteedi omastamine veebis on...