Nädal 8: Proff?

Selle nädala küsimus: 

Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?

Arvan, et proffi eristamine käsitöölisest ei ole sugugi lihtne, sest kõik oleneb kontekstist. Näiteks saab inimene olla proff selles baasoskuste valdkonnas, millega ta tegeleb, kindlasti laiemas mõttes ei peeta teda siis profiks globaalselt, kuid inimesele, kes tema tööd näeb ja võib-olla temalt õppida saab, on tema töö kindlasti professionaalne, kui see on hästi tehtud.

Kui vaadelda professionaalsust just edukuse vaatepunktist, siis siin on kõige tähtsam oskus olla alati "õigel ajal õiges kohas". See on see, mis võib inimest aidata ja suunata professionaalsuse poole. See võib olla kas mõni sotsiaalmeedias märgatud kursus enda oskuste täiendamiseks või ka näiteks mõni juhuslik tutvus, mis tagab suhtlusringi, kus inimese teadmisi valdkonnas hinnatakse ja laiendatakse. Tõepoolest, näiteks hiina keele eksperdi professionaalsus kaotab oma väärikust, kui ta viibib puhkusel Lõuna Aafrikas.

Sama on ka töö tasustamisega. See, kes otsib ja leiab võimalusi - teenib pikemas perspektiivis rohkem, kui see, kes kontsentreerub ühele valdkonnale ega kaalutagi teisi võimalusi. See, kes alaväärtustab oma tööd või on rahul madalama tasuga, ei taha võtta väljakutse vastu, seisab paigal oma enda professionaalses arengus.

Samas, siis on oht teistel inimestel langeda pseodoekspertide ohvriteks, kes tegutsevad "kes valjum, sellel õigus" põhimõttel. Siin võib näitena tuua erinevaid couch`e ja treenereid, kes teavad "eduvalemit" ja kindlasti aitavad sul saada iseenda rikkamaks, õnnelikumaks versiooniks. Kahjuks on nemad tõepoolest vaid head oraatorid ja nende teadmised pakutavas valdkonnas on üldjuhul pealiskaudsed. Kui võrrelda selliseid inimesi, kes minu arvates kuuluvad käsitööliste hulka, nendega, kes tõepoolest uurivad teemat, siis akadeemiliselt kaotavad nad, kuid kuulsuse ja raha teenimise mõttes on esimesed siiski edukamad kui teised.

Arvan, et kui inimesel on teadmised mingi kindla valdkonna, nt matemaatika, kohta, siis võib teda pidada ala eksperdiks. Peab vaid meeles pidada, et on mõttetu võrrelda:

•  4. klassi õpilast, kes suurepäraselt valdab 1.-3. klassi matemaatikat ja saab sellest aru niipalju, et suudab oma mõttekäiku laitmatult seletada, 
• põhikooli matemaatika õpetajat, kes tutvustab õpilastele uut teemat
• ja doktorikraadiga professorit, kes on uurimustega pikemat aega tegelenud. 

Peamine on see, et inimene saab oma teadmisi rakendada olukorras, kus seda ette tuleb, vastavalt tema vanusele/positsioonile, pädevustele ja oskustele. Kui ta mõistab käsitlevat materjali ja areneb valdkonnas, siis on ta ekspert, kui aga lihtsalt tahab puudulike teadmistega  "läbi saada" hüvede teenimiseks, siis mitte.

Nädal 7: Copyleft

Küsimus: Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

Arvatavasti on selle nädala "Uuri ja kirjuta" teema hetkel kõige raskem nendest, mis siiani E-ITSPEA kursuse raames olid. Esimesel pilgul on ka sõnastusest aru saamine keeruline. Loodetavasti sai artikli autor sellest siiski õigesti aru. :)

Nagu artikli autor erinevaid materjale lugedes aru sai, siis toimib idealistlik copyleft niimoodi:

Näiteks

• On olemas mingisugune teos/programm.
• Autor jagab seda teistega ja ei piira selle kasutamist.
• Teose kasutaja võib teost muuta.
• Muudetud/täiendatud teos peab olema teistele kättesaadav samadel tingimustel nagu originaal.
• Muudatusi, mis olid tehtud enda jaoks võib mitte avalikustada, kui aga teost levitatakse, siis tuleb esitada ka lähtekoodi.

Vabu litsentse võib jagada kategooriatesse, vastavalt sellele, mis moodi nad copyleft´i printsiipi kasutavad. Allolev tabel on koostatud 7. nädala materjali põhjal. Kahe viimase rea kommentaarid on artikli autori subjektiivne arvamus litsentsivalikute langetamise kohta kui programmi autori ja kasutaja seisukohtadelt.

	Väga tugev	Tugev	Nõrk	Puuduv
Näide	AGPL	GNU GPL	GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents	Apache, MIT, X11, BSD
Omadused	Kõik tuletatud komponendid on sama litsentsi all, range (ja laiem) levitamise raamistik.	Kõik tuletatud komponendid on sama litsentsi all, levitamise raamistik on leebem, kui APGL´i oma.	mitte kõik tuletatud teosed ei päri copyleft -litsentsi, tihti oleneb sellest mismoodi see on tuletatud.	Tuletatud teosest saab teha nt ärivara.
nn „Alpha“ autori vaatepunktist	Sobib, kui tahad teada saada, mida programmiga või selle abil veel teha saab, lähtekood säilib.		Sobib, kui mõnedes aspektides on copyleft oluline, samas kui individuaalsete eesmärkide saavutamiseks ei soovi siiski ranget copyleft´i jälgida.	Ei saa enda loodud programmi „viljadelt“ kasumit.
Kasutaja vaatepunktist	Sobib, kui oled entusiast ja sulle piisab tunnustusest enda töö eest ja oled valmis selleks, et sinu tööd võib igaüks kasutada või kasutad ja muudad programmi ainult enda jaoks.			Kui tuletatud teosel on mõtet, siis sellelt kui ärivaralt saab raha teenida ja pidada ennast teose loojaks, lähtekoodi avaldamine ei ole vajalik.

Kasutatud allikad

GNU Operating System (s.a.). What is Copyleft? Loetud aadressil: https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html (17.10.2021)

Kikkas, K. (s.a). E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus. Loetud aadressil: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus (17.10.2021)

Nädal 6: Copyright

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat  The Case for Copyright Reform ilmus 2012. aastal ning selle 2. peatükis autorite ettepanekud autoriõiguste reformi jaoks.

Selles artikli autor vaatleb neid lähemalt subjektiivses vaates.

1. "We propose no changes at all to the moral right of the author to be recognized as the author." (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 4)

Õige mõte, et autoritel peab olema võimalus saada tehtud töö eest tunnustust. Kuna ka autorid ei soovinud teha muutusi selles osas, siis enda vaatevinklist arvan, et see õigus toimib enamasti ka tänapäeval. Kindlasti on ka erandeid ja leidub neid, kes püüavad omistada teiste saavutusi, aga info kättesaadavuse tulemusena, ei võta võltsingute tuvastamine faktide olemasolul üldjuhul palju aega.

2. "We want to restore copyright to its origins, and make absolutely clear that it only regulates copying for commercial purposes. To share copies, or otherwise spread or make use of use somebody else’s copyrighted work, should never be prohibited if it is done by private individuals without a profit motive. Peer-to-peer file sharing is an example of such an activity that should be legal." (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 4)

Autoriõiguste reeglid kehtivad tänapäeval ka tavakasutajatele. Kindlasti, kui inimesel on olemas füüsiline koopia mingist teosest, siis saab ta seda sõpradega jagada, kuid juhul kui ta soovib seda sama teha näiteks YouTube´i kaudu (eesmärgiga, et jagab lingi tuttavale), siis siinohal ei õnnestu antud tegevus, vaatamata sellele, et tegevuse eesmärk ei olnud kasumi saamine.

3. "We want to shorten the protection time to something that is reasonable from both society’s and an investor’s point of view, and propose 20 years from publication. " (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 5)

Selle osas ei ole seadus muutunud eriti, EL´is on see sama. Arvan, et kehtiv seadus on üldiselt õiglane, autori õigused on kaitstud ja soovi korral saab oma töö eest tasu vastavalt sellele, kuidas ja kui palju tema töö tulemust kasutatakse, pole vahet kas 5 või 50 aasta pärast.

4. "Copyright protection should be given automatically like it is today to newly published works, but rights owners who want to continue to exercise their commercial exclusivity of a work beyond the first 5 years after publication should be required to register the right, in such a way that it can be found by a diligent search of public rights databases." (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 5)

See võiks kehtida väiksemate tööde/teoste puhul, kui aga tegemist on suure ja mahuka projektiga ja firmaga, siis autoriõiguste uuendamise protsess võib pigem tekitada raskusi autoritele, juhul, kui see ei ole lihtsalt mõni "continue" nupp.

5. We want to change this by introducing clear exceptions and limitations to allow remixes and parodies, as well as quotation rights for sound and audiovisual material modeled after the quotation rights that already exist for text. (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 6)

Üldiselt paroodiate tegemine kuulub tänapäeval fair use alla, aga remikside puhul on siiski oht, et teos on selles liiga äratuntav, mis võib olla süsteemi poolt vaadeldud kui plagiaat. Üldiselt hea ettepanek, mille täies mahus realiseerimine oleks kasulik nii noortele, kes materjaliga katsetada soovivad, kui ka teoste autoritele, kelle populaarsus kasvab tänu sellele, et nende loodud teosed elavad.

6. "It must always be legal to circumvent DRM restrictions, and we should consider introducing a ban in the consumer rights legislation on DRM technologies that restrict legal uses of a work." (Falkvinge & Engström, 2012, lk. 6)

See osa samuti veel nõuab lahendamist, sest mõned kehtivatest piirangutest videoblogide näitel ilmuvad seal, kus tööde/teoste kasutamine on loogiline ja seaduspärane.

Kasutatud allikad

Falkvinge R. & Engström C. (2012). The Case for Copyright Reform. Loetud aadressil: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20%282012%29%20Engstrom-Falkvinge.pdf

Your Europe (s.a.). Copyright. Loetud aadressil: https://europa.eu/youreurope/business/running-business/intellectual-property/copyright/index_en.htm

Nädal 5: võrgusuhtlemise 10 käsku

Selle nädala põhiteemaks on võrgusuhtlus. 

Virginia Shea toob oma raamatus välja 10 võrgusuhtlemise käsku. (Shea, 1997)

Kõikidega nendest olen ka ise kokku puutunud ning mul on seotud mitmeid lugusid sellega, mis moel neid käske jälgitakse. Siin jagan näiteid kuuenda käsu kohta.

"Rule 6: Share expert knowledge".  (Shea, 1997)

See on minu jaoks üks kõige kasulikumaid netiketti käske/põhimõtteid.

Näited:

Igati tore asi on näiteks Facebook grupid, kus saab ühel või teisel teemal nõu küsida. Ise olen mitme sellise gruppi subscriber ning saan sealt leida vastust paljudele küsimustele (nt kodulinna kohta: kus süüa, kust saab abi, kes teab vms), isegi siis, kui ise ei küsinud. Üldiselt nende gruppide puhul olen väga rahul selle passiivse infovooguga, sest tõepoolest inimesed jagavat infot, mis on kasulik. (Siin ei võeta arvesse neid trolle, kellel on igale grupis esitavale küsimusele mõni "humoorikas" vastus olemas.)

Mulle endale meeldib samuti jagada värskelt saadud teadmisi millegi kohta minu Instagram´i sõpradega. Näiteks on iganädalaseks saanud rubriik: "Päeva sõna" minu Instagram Stories´ides. Postitan siis, kui saan mingi sõna tähenduse/ kirjapildi/etümoloogia kohta teada. Alati saavad jälgijad päeva sõnale ka reageerida selle all olevas küsimustikus "Teadsin" või "Ei teadnud, aga sain teada". See rubriik pakub mulle rõõmu, sest ühelt poolt saan jagada infot mind hetkel huvitaval teemal ning alati leidub ka hulk inimesi, kes on sellest huvitatud, kellele on see ja teised mini-rubriigid kasulikkud ja kes on valmis ka oma kogemust jagama.

Samas aga selliste ekspertarvamusteega peab alati olema väga ettevaatlik. Näiteks olen mitmel aastal 1. aprilli eel kohanud erinevaid "teema ekspertide" poolt esitatud "fakte" ja "uusi avastusi", mis esmapilgul tunduvad usaldusväärsed olevat, kuid on tõepoolest pigem autori fantaasiad. Soovitus olla ettevaatlik käib ka nende inimeste kohta, kes levitavad vandenõuteooriaid toetavat ja taolist sorti infot. 

Kasutatud allikad

Shea, V. (1997) Netiquette. Loetud aadressil: http://albion.com/netiquette/ (03.10.2021)

https://eztalks.com/res/2021/03-16/14/26fda684f4a423401cb4293614f9b592.jpg