Nädal 4: visioonipunktidest Eesti ühiskonna arengukavast 2020

Selle nädala teemaks on "Info- ja võrguühiskond" ning  kirjaliku blogipostituse ülesande teemat sai valida kahest: 

• kirjeldada Eesti infoühiskonna arengukava 2020 visioonipunkte 
• või kirjutada arvustus Pekka Himaneni 2004. aasta raportile.

     Infoühiskond. 

Tutvusin ülesannete materjalidega ning rohkem kõnetas mind esimene teema, seega selle nädala postituses kirjutan visioonipunktidest.

Arvan, et iga visioonipunkti puhul on veel ruumi arenemiseks ja poleks õige väita, et mõni visioonipunktidest on tänapäeval enda 100% realiseerimiseni jõudnud. 

Üks kõige enam realiseerunut visioonipunktidest on minu arvates punkt visiooni kõrgema tootlikkuse osast:

"" Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses."  (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013, lk. 15)

Otsustasin välja tuua just seda punkti, kuna veel 10 aastat tagasi oli e-residentsuse nähtus inimestele võõras. Selle nädala seisuga on Eestis 73 915 e-residenti 173 riigist (E-residentsus) ning e-residentsiks saamise protsess on hästi automatiseeritud ning võtab vähem kui tund aega (Estonian Police and Boarder Guard Board). Muuhulgas Eesti e-residentsuse mudel innustab ka teisi riike, näiteks sellel aastal toetas Ukraina parlament Ukraina e-residentsuse seaduseelnõu (Fjodorov, 2021). 

Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt:

"Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest."  (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013, lk. 14)

Tõin välja just seda, kuna kuigi inimesed saavad tarkadeks tarbijateks, kasutades erinevaid IKT lahendusi, siis siiski sellega on seotud mõned aspektid, mis vajavad veel paranemist, nt:

- On olemas palju inimesi, eriti vanem põlvkond, kes ei usalda või ei ole veel valmis muutusteks enda igapäevases rutiinis IKT lahenduste kasuks.

- Tarkades majades elamine ei tähenda ilmtingimata säästmist, kuna need kulud, mida tehakse alguses on tihtipeale suuremad ning selleks, et näha reaalset rahalist kasu selle kasutamisest, peab vaatama aastakümnete perspektiivi.

- E-poodidest ostmine on küll mugav ja säästab aega (juhul, kui kasutaja on selle süsteemiga juba tuttav, sest algajal võib e-poodlemine võtta veelgi rohkem aega, kui poes käimine). Tekkib küsimus: kas see tõepoolest säästab raha ja sama hinna eest saab rohkem, kui tavaliselt? Kindlasti lisandusid võimalused asjade tellimiseks välismaalt otse tootjalt, mis võib olla soodsam nt Tallinna edasimüügi hinnast, kuid paljude Eesti e-poodide (nt Coop) ja ka kullerteenuste (nt Bolt) puhul võib toodete hind olla kõrgem, kui kohapeal ostes, kuna sellele lisandub kohaletoimetamise tasu, sellel on poehinnast kõrgem hind või on tarbija sunnitud ostma kallimat toodet, kuna odavam alternatiiv on e-poe valikust maha võetud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi pole ühtki arengukava punkti, mis on absoluutselt realiseerimata jäänud, siis on palju väiksemaid ja suuremaid küsimusi, mis vajavad lahenduste leidmist või paranemist.

Kasutatud kirjandus

E-residentsus. (s.a.). https://e-resident.gov.ee/eesti/ (26.09.2021)

Estonian Police and Boarder Guard Board. (s.a.). Application for e-Resident's digital ID. Loetud aadressil https://eresident.politsei.ee/ (26.09.2021)

Fjodorov, M (2021). В Украине заработает э-резидентство. Loetud aadressil https://forbes.ua/ru/business/v-ukraini-zapratsyue-e-rezidentstvo-yak-vono-dopomozhe-vidkriti-ta-vesti-biznes-inozemnim-pidpriemtsyam-13072021-2060 (26.09.2021)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013). Eesti infoühiskonna arengukava 2020, 14-15. Loetud aadressil https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

Infoühiskond. https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond

1. 
   

Nädal 3: uue meedia mõju traditsioonilisele

Selle nädala artikli teemaks on uue meedia mõju traditsioonilisele meediale.

Traditsioonilise meedia all mõeldakse meediakanaleid, mis olid enne Interneti tulekut. Uus meedia on Internetis leviv meedia (nt erinevad artiklid, väljaanded, reklaam, sotsiaalmeedia, erinevad blogid jms). [1]

Meedia. [3]

Mõned meediakanalid on aja jooksul kolinud veebi ning osa nendest eksisteerib tänapäeval ainult online´is, näiteks kultuuriajakiri Plug eksisteerib viimasel paaril aastal ainult veebiajakirjana [2], aga kindlasti on see esitatud ka sotsiaalmeediakanalites nagu Facebook.

Minu arvates avaldas uue meedia ilmumine suurt mõju traditsioonilisele meediale. Siin võib kirjutada mitmetest positiivsetest ja negatiivsetest mõjutegurist erinevatele inimrühmadele (meedia tootjad - töökohad, tarbijad - meediatoodete tarbimise viis, reguleerivad asutused - maksud, jpm), tegureid on palju ja on raske välja tuua, mis nendest on kõige positiivsem või kõige negatiivsem üleüldse. 

Uus meedia. [4]

Isiklikult arvan, et üks kõige olulisemaid mõjutegureid on informatsiooni levitamise kiirus, sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, näiteks:

+  Informatsiooni levitamine toimub väga kiiresti ja ka tavainimene võib olla kursis kõige aktuaalsemate uudistega vaid mõne minuti pärast peale sündmuste toimumist. Nt videod augustis Afganistanis Kabulis toimuva kohta, mis olid peaaegu live´is kättesaadavad. Tänapäeval ei pea ootama 21:00 algavaid uudiseid, et olema kursis toimuvaga, piisab internetiühendusest ja nutitelefonist ja lõpmatu infovoog on 24/7 kättesaadav.

Interneti areng ja populariseerimine mõjutas traditsioonilise meedia arengut uute vormi ja meediakanalid muutsid ennast olemuselt rist - ja transmeedia platformiteks. Tänapäeval enamus meediakanaleid on veebis esindatud.

-  Informatsiooni on liiga palju ja tarbimise maht on mitmekordistunud. Selle tagajärjena kaotavad uudised aktuaalsust ülikiiresti ja see, mis võiks olla mitme nädala põhiteemaks 50 aastat tagasi, "elab" ja on aktuaalne parimal juhul vaid järgmise päeva hommikuni. Kiirus mõjutab kvaliteeti. Kuigi aastakümnete jooksul on nt üldine videote kvaliteet tõusnud, siis vaataja siiski eelistab 360p videot, mis on kiiresti kättesaadav, professionaalsele videomaterjalile, mis ilmub vaid paari päeva pärast. 

Kahtlemata on uue meedia mõju traditsioonilisele suur. Ma arvan, et traditsiooniline meedia produkt ei kao kunagi vaid ühel päikesepaistelisel päeval hääbub piir uue ja traditsioonilise meedia vahel täielikult, mis annab alguse mõnele "uusimale meediale".

Kasutatud allikad

[1] https://www.techfunnel.com/martech/traditional-media-vs-new-media-beneficial/

[2] https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/moista-meie-kolkluse-maara/ 

[3] https://msport.ee/wp-content/uploads/2019/04/meedia.png

[4].https://www.eliassonmarketing.com/wp-content/uploads/2021/04/social-media-opportunities-601bc9d146e00.png

Nädal 2: Interneti ajaloost

 

Selles artiklis kirjeldan kaht nähtust, mis on Interneti ajalooga seotud. Kuigi mõned faktid olid ka materjalides üldisemalt kirjeldatud [1], siis arvan, et need väärivat mainimist ka siin blogis. 

APRANET 1974. aasta septembris. [4] Viie aastaga oli võrgustik mitu korda suurenenud. 

ARPAnet (Advanced Research Projects Agency Network)

Esimene on ARPAnet (1969[5]).  Selle nimetus ei ole tänapäeval Interneti kasutajale tuttav, küll aga selle tähtsus Interneti ajaloos on suur,üldisemalt peetakse just seda Interneti eelkäiaks ja "vanaisaks".

See oli USA kaitseministeeriumi projekt, täpsemalt tegeles sellega ARPA (Advanced Research Projects Agency), mis külma sõja ajal tegeles salasüsteemide ja relvade väljatöötamisega. [2]

Küll aga see väidetakse, et peamiseks kasutusalaks oli mõeldud teadus ja selle arendamine, mitte ei olnud see mõeldud eeskätt sõjapidamises kasutamiseks.  1969. a sai APRANET esimeseks arvutivõrguks, see ühendas  arvuteid USA erinevates ülikoolides (esimesed: Los Angeles, Santa Barbara, Stanford ja Utah). [2] Hiljem liitusid võrguga ka teised organisatsioonid. Täpsemalt selle kohta saab lugeda siit.

Lõpetas tegevuse 1990. aastal, kuna 80ndates tulid kiiremad ja ARPAnetist paremad tehnoloogiad.

Kommentaar, muljed:

Kuigi kuulsin, et ülikoolivaheline võrgustik oli juba enne globaalse Interneti tulekut olemas, siis kindlasti ei teadnud ma täpselt, kus ja mis moodi kõik toimis. Ka "ARPANET" kui sõna ei olnud mulle tuttav. Sain palju uut infot teada.

         Pilt [8]. Paljudele e-maili kasutajatele tuttav pilt.

Spämm ehk rämspost

Teiseks nähtuseks olen valinud spämmi. Arvatavasti on enamus Interneti kasutajad sellise nähtusega kokku puutunud. Mis see siis täpsemalt on?

Spämmiks nimetatakse kõike soovimatut ja palumatut digitaalset kommunikatsiooni, mida massiliselt kasutajatele saadetakse nt e-maili, sõnumeid, sotsiaalmeediat kasutades. [7] 

Eesti keele seletav sõnaramatus pakutav deffinitsioon:

"Rämpspost - reklaami vms. sisaldavad soovimatud meilid, mis risustavad adressaadi arvutit. Suurem osa maailmas saadetud e-kirjadest on rämpspost." [9]

Esimeseks spämmijaks võib pidada Gary Turk´i, kes 1978. aastal saatis esimest spmmi e-maili 397 ARPAneti kasutajale. Selles kirjas kutsus ta kõiki arvutite tooteesitlusele. Huvitav, et see kiri on säilinud originaalkujul ka tänapäevani. [10]

      Spam - spiced ham [11].

E-maili konteksti jõudis arvatavasti tänu Monty Pythonile, tema scetchis on Spam igal pool [11]. Vaata "Spam" videot siin [12]. Aja möödudes kasutajad tegid seda analoogiat Spam´i ja saadava rämsposti vahel ning Spam´ist sai spam [11].

Kasutatud allikad:

[1] https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_2:_Arpanetist_Facebookini_-_Interneti_kujunemislugu

[2] https://www.thoughtco.com/arpanet-the-worlds-first-internet-4072558 

[3, 4] https://www.britannica.com/topic/ARPANET/A-packet-of-data#ref321039

          https://cdn.britannica.com/83/192883-050-CF2D9B6D/diagram-Arpanet-September-1974.jpg

[5] https://www.darpa.mil/about-us/timeline/arpanet

[6] https://www.vox.com/a/internet-maps

[7] https://www.malwarebytes.com/spam

[8] https://www.gannett-cdn.com/presto/2019/08/27/PTCN/d4c0dd22-b63f-4b80-b2c9-5af9cea12bd8-0926_NCFE_WEBmac411.JPG

[9] https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=r%C3%A4mpspost

[10] https://moosend.com/blog/gary-thuerk-people-make-the-same-mistakes-over-and-over-again/

[11] https://www.mentalfloss.com/article/20997/origin-spam-food-spam-email

[12] https://www.dailymotion.com/video/x2hwqlw

Tere tulemast!😊💻

 Tere tulemast!😊💻

Siia hakkavad ilmuma TTÜ aine IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid (ICY0004) raames valmivad postitused.

Nädal 1: Huvitavaid IT-lahendusi

Antud artikkel räägib kolmest (autori arvates) põnevast IT-lahendusest. 

TrackPoint

Kui endale Lenovo ThinkPad arvutit ostsin, siis pärast selle soetamist üsna varsti tekkis küsimus selle kohta, mis on see punane "nupp" klaviatuuril. Siin natuke selle ajaloost.

(https://www.shutterstock.com/search/trackpoint)

1992. aastal IBM teadlased  Ted Selker ja Joe Rutledge valmistasid juhtkang-tüüpi seadet (Lenovo Think), mis omal ajal oli mõeldud alternatiivina puuteplaadi ja arvutihiirele.

Kuigi see oli tutvustatud juba 1992. aastal, siis antud tehnoloogiale TrackPoint nime all sai IBM patenti vaid mõned aastad hiljem - 1997. Tänapäeval juba sümboolseks saanud punast värvi nupp enamusel Lenovo sülearvutitel, küll aga kasutatavad sada tehnoloogiat ka näiteks mõned Toshiba, HP и Dell Latitude arvutid. 

Enda kogemuselt võin öelda, et TrackPoint´i kasutamine vajab harjutamist ja harjumist, kuna juhtkangi suunamisel peab olema väga täpne ja ettevaatlik, samas võib see iseenesest ootamatult kalduma nt paremale ja kusoor hakkab ekraanil iseseisvalt tegutsema, mis ei ole alati hea.

Kasutatud allikad

Lenovo Think. (2019, juuni) The ThinkPad TrackPoint. . [Video]. YouTube.

https://www.youtube.com/watch?v=7H8o_-7bKIU

US6115030A - Trackpoint device - Google Patents (1997, detsember). https://patents.google.com/patent/US6115030A/en

Street View

(https://www.howtogeek.com/721813/how-to-use-google-maps-street-view-in-split-screen-on-android/)

Street View on miljonitest panoraamkujutistest koosnev ümbruse virtuaalne esitus Google Mapsis, mis võimaldab inimestel virtuaalselt avastada erinevaid kohti maailmas (What is Stret View?). 2007. aastal alustati Street View projektiga USA´s. Eestisse tuli see esmakordselt 2011. aastal (Regio, 2020).

Üks võimalus, kuidas huvitavaid kohti Google Maps´ist leida on https://randomstreetview.com/ , mis iga uuendusega suunab kasutajat uute kohta.

Kasutatud allikad

What is Street View? (s.a.). Google Maps. https://www.google.com/streetview/

Random Street View (s.a.). https://randomstreetview.com/

 Regio (2020). Google Maps tähistab 15. sünnipäeva. https://www.regio.ee/blog/2020/02/10/google-maps-tahistab-15-sunnipaeva/

Pokémon Go

(https://www.blizg.com/history-aboubt-pokemon-go/)

Pokémon Go on 2016. a liitreaalsustehnoloogiat (augmented reality) kasutav seiklusmäng, mis valmis Niantic, Nintendo ja The Pokémon Company koostöös. Antud mäng on mõeldud IOS ja Android seadetele.

Kasutatud allikad

Osworth, A.E. (2016) Pokémon Go Came Out In the US, Let’s Catch ‘Em All.

https://www.autostraddle.com/pokemon-go-came-out-in-the-us-now-we-can-catch-em-all-344176/

https://play.google.com/store/apps/details?id=com.nianticlabs.pokemongo&hl=et&gl=US

https://apps.apple.com/us/app/pok%C3%A9mon-go/id1094591345

https://pokemongolive.com/en/